Keele teke

Keele teke oli kõneldava keele kasutamise algus inimese eellasel.

Keele tekke kohta on palju hüpoteese, kuid ühelgi pole kindlat kinnitust. Sellest sündmusest ja keele varajasest arengust ei ole ajaloolisi jälgi ning ka tänapäeval ei leia aset analoogseid sündmusi.[1]

Keele teke peab mahtuma ajavahemikku inimese perekonna (Homo) fülogeneetilisest eraldumisest 2,3–2,4 miljonit tagasi kuni modernse inimkäitumise (behavioral modernity) lõpliku väljakujunemiseni umbes 50 000 aastat tagasi.

Kõneldav keel nõuab kõnetrakti ning kõnelemiseks tunnetusvõimete olemasolu. Pole selge, millal ja mis järjekorras need kujunesid.

Enamik uurijaid leiab, et rühma Australopithecina inimese-eelsetel esindajatel olid enam-vähem samasugused kommunikatsioonisüsteemid nagu ahvidel[viide?][2]. Selles osas aga, mis toimus pärast inimese perekonna eraldumist, on suuri lahkarvamusi. Mõne uurija arvates oli juba Homo habilis'el algeline keelelaadne süsteem (eelkeel ehk protokeel), teiste arvates tekkis see alles Homo erectus'el (1,8 miljonit aastat tagasi) või Heidelbergi inimesel (0,6 miljonit aastat tagasi) ning päris keel tekkis Homo sapiens'il vähem kui 100 000 aastat tagasi.

  1. Keeleteaduses on üldtunnustatud, et ükski keel ei ole algeline ning keelte arenguastmes ei ole olulist erinevust.
  2. Asjaolu, et selle rühma esindajatele on erinevalt ahvidest omased emaste silmahambad ka isastel, viitab osa uurijate arvates sellele, et nad olid koostööaltimad ja vähem konkureerivad, mille põhjal omakorda võib arvata, et neil oli olemas sügavam kommunikatsioon.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Nelliwinne